| ASSITEJ Eesti Keskus on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon, mis kuulub rahvusvahelisse ühendusse ASSITEJ International. |
Maailmapärand ja maailmaimed
ASSITEJ presidendi Wolfgang Schneideri pöördumine 20. märtsi ülemaailmse laste- ja noorteteatri päeva puhul.
Teater on igal pool maailmas tõeliselt elav traditsioon. Etenduskunstid on kultuurielu osaks olnud tuhandeid aastaid ning juba sajandeid on suunatud oma kunsti ka spetsiaalselt lastele. Võimalus pakkuda teatrikunstis osalemist väga varasest noorusest peale läbi terve elu kannab ilmselget väärtust. Teatri vaatamine kui tegevus on iseenesest kunst, mida peab õppima. Et hakata aru saama, tuleb harjutada kuulamist. Noorele publikule mõeldud teatril on mida näidata, mida öelda, mille pinnalt suhelda. Need on muljed ja väljendused, hoiakud ja teod, kogemused ja teadmised. Laval võib lugusid jutustada, kuid pildid ja tähendused tekivad vaid siis, kui publik on neid vastu võtmas. See on saladuslik müsteerium! Just seetõttu pole teater lihtsalt osake maailmapärandist, vaid peaks olema tunnustatud kui üheksas maailmaime. Ja näitlejad, lavastajad, näitekirjanikud, dramaturgid, muusikud, pedagoogid, tehnilised töötajad, kostüümi- ja lavakunstnikud peaksid neid imesid järgnevate põlvkondade jaoks alalhoidma. Tuleb teha võimalikuks, et kõik lapsed ja noored neist osa saaksid. Seetõttu tähistame ülemaailmset laste- ja noorteteatri päeva lootuses, et poliitikud, kodanikuühendused, suured firmad ja kohalikud ettevõtted pööraksid erilist tähelepanu noorele publikule suunatud teatrile. Et suudetaks kindlustada kõikidele lasteaia- ja koolilastele teatrikülastus vähemalt kaks korda aastas. Näitlemisest saab ainult siis sündida tõeline näitemäng, kui publik on kohal kellega kaasa mängida!
Professor Dr. Wolfgang Schneider on ASSITEJ president alates 2002. a, juhib Saksa ASSITEJ keskust, on Saksamaa Hildesheimi ülikooli kultuuriteaduste osakonna dekaan ning tegutseb kultuuripoliitika vallas Saksamaa parlamendis.
Lapsed... Teater... Lasteteater...
Mis see on?
Eva Bal
See põhineb sinu paeluval ideel,
mis on ere nagu hommikune päike.
See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.
See puudutab ootamatuid plaane ja teadmatust kuidas neid ellu viia,
need on kahtlused ja luupainajad,
lämmatav kabuhirm,
hirm, et võid läbikukkuda,
mõeldes, et kõik mis sa siiani tegid, oli puhas õnn.
See on üksinda jalutamine
ja soov lahkuda teerajalt,
sest sa tunned, et rajad ise oma tee,
samm sammu haaval.
See on edu, mis pole kunagi eesmärgiks,
see on kaose tervitamine,
sest sa tead, et see aitab sul jätkata.
See räägib kuulamisest, lapse kuulamisest,
tema loo jutustamisest tema enda kaudu (kasutamata tema häält).
See on vaatamine ja vaatamine -
inimesed bussipeatuses, rannas, haiglas...
See on maailma peatamine
ja hetkelise igaviku loomine,
pannes oma käed kellegi õlgade ümber.
See on vaikivate kokkulepete lõhkumine.
See on lapsest eikusagil,
hüüdmas oma nime.
See on sinust,
sest sina ütled oma nime
valjult ja selgelt
ja seda kuuldakse.
ASSITEJ Eesti Keskus tähistab ülemaailmselt laste- ja noorteteatri päeva tasuta lasteetendusega Piip ja Tuut Mängumajas, 20. märtsil kell 12.
Pöördumised tõlkis Kirsten Simmo.